Läbi vaadatud: Kliinilise meditsiini instituudi nõukogus 6.02.2009 ja kinnitatud otsusega nr 1/09 Ruth Sepper 06.02.2009 TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE AASTAARUANNE 1 KMI üldiseloomustus
1.1 Struktuur ja koosseis
Kliinilise Meditsiini Instituut (KMI) loodi 2007. a 23. jaanuaril Tehnomeedikumi instituudina. KMI koosseisu kuulub kaks õppetooli:
1) Kliinilise Meditsiini õppetool: Õppetooli juhataja prof. Ruth Sepper 2) Onkoloogia õppetool: Õppetooli juhataja prof. Priit Kogerman
Rahvusvaheline Arengufond Partnerid & Teaduslik Nõuandekogu Joint Ventures ITK R&D GTI & KI Kliinilise meditsiini instituut eTervise SA Institute of Clinical Medicine Jan 23, 2007 Instituudi Nõukogu Õppetoolid Teadussuunad Direktor Kliinilise meditsiini ÕT Core facilities Onkoloogia ÕT
Instituudis töötab 13 inimest, nendest T&A ja õppetööga on seotud 11 inimest, kellest 9 on doktorikraadiga (69,2% kogu töötajate arvust). Instituudis õpivad doktorantuuris neli ja magistrantuuris kolm üliõpilast, 2008. a kaitses lõputööd instituudi õppejõudude juhendamisel kaks üliõpilast, üks kaitsnud üliõpilane jätkas magistritööga meie teadusgrupis. Koosseisu nimekiri 2008. a lõpu seisuga:
Osalemine Ametikoht Hõive Kraad projektides
Akadeemiline personal on vastutav kokku 11 õppeaine läbiviimisel nii bakalaureuse- (1), magistri- (9) kui ka doktoriõppekavade (1) raames.
ainekood Aine nimetus Õppejõud
Töötervishoiu ja tööohutuse õiguslik
2008. a alustasime uue magistrikava arendusega, et luua rahvusvaheline e-õppekava Tervishoiu tehnoloogia koostöös Eesti ja välisülikoolidega ning tööstussektori esindajatega. KMI koosseisu kuulub rakubioloogia laboratoorium Looduteaduste majas Akadeemia tee 15. KMIs on avatud onkoloogia ja hematoloogia (vastutavad uurijad Priit Kogerman, Vahur Valvere, Oleg Kurtenkov), pulmonoloogia ja allergoloogia (vastutavad uurijad Ruth Sepper, Kaiu Prikk, Svetlana Sergejeva), eTervise (Hanna Pohjonen, Peeter Ross, Kalev Karu, Mati Rahu) ja vaskulometaboolsete haiguste (vastutavad uurijad Toivo Laks, Anu Ambos, Enn Jõeste) uurimissuunad. Doktorantuuris õpivad arstid P. Ross ja S. Marran (juhendaja R Sepper) ning Ain Aaviksoo (juhendaja R.Sepper) ja A. Nagelmann (juhendajad K Prikk, T Laks), magistrantuuris õpivad J. Budarova (juhendaja S. Sergejeva) ja N. Bugatsjova (juhendaja R. Sepper), Anna Ussatjuk (juhendaja R. Sepper), detsembris 2008 lahkus teise instituuti magistrant Ester Orav. 2008 a valmisid meie kopsuhaiguste uurimise laboris kaks bakalaureuse lõputööd. Instituudi koostööpartnerid T&A ja õppetegevuses on :
• Geenitehnoloogia Instituut • Keemiainstituut • Helsingi Tehnikaülikool • Ida-Tallinna Keskhaigla • Lasnamäe Tervisekeskus Medicum • Tervise Arengu Instituut • E-Tervise SA • Sotsiaalministeerium • Põhja-Eesti Regionaalhaigla • Karolinska Instituut
1.2 T&A Infrastruktuur/aparatuur
Uurimiskeskkonna seisund on praegu hea, arvestades ühiskasutuses olevat infrastruktuuri 2004. a renoveeritud moodsas Loodusteaduste majas Akadeemia tee 15. Instituudi käsutuses on kokku 100 m2 pinda. Ühiskasutuses olevatest ruumidest kasutab KMI oma töös vivaariumi, mikroskoopia ruumi, histoloogia ruumi, +4° ruumi, pimikut, nõudepesukompleksi, kahte üleinstituudilist aparatuuriruumi, õppeklasse jm. Loodusteaduste maja on sisustatud elementaarselt vajaliku sisseseadega moodsaks molekulaarbioloogiliseks uurimistööks (ESI MS/MS, MALDI MS,
fluerestsentsvarustusega mikroskoobid ja binokulaarid, rakusorter, reaalaja PCRi masin, bakterirakkude fermenterid, krüotoom, mikrotoom, katseloomade inkubaator, fütotronid, kromatograafid, UV-VID, IR ja lumino-fluorospektrofotomeetrid, AA- spektromeeter, luminestsents-spektromeeter, 2D ning pulseeriva välja geel- elektroforeesi süsteemid, fosfo- ja fluoroimidžerid, geelipildistussüsteemid, ultra- ja superkiired tsentrifuugid, -70° ja -80° kapid, N2 hoidla, autoklaavid jm).
Uurimisrühmal on olemas eetikakomitee load tööks inimkudedega kõigis uurimis- ja nende alaprojektides ning Põllumajandusministeeriumi antud eetikakomitee luba tööks katseloomadega. KMI ulatuslik kopsude koematerjali ja -vedeliku bioloogiline kogu on oluline instituudi vara, mis on hoogustanud nii rahvusvahelist kui ka siseriiklikku koostööd. 2008. a laiendasime KMI rakubioloogia laborit: lisandunud laboripinnal teostatud renoveerimistööde ja infrastruktuuri investeeringute tulemusel valmisid rakukultuuri, histo- ja tsütokeemia ja valgukeemia töökohad koos vajaliku labori sisseseadega (CO2 inkubaatoriga, 2008 tarniti tsentrifuug/vortex multispin, migratsiooni kamber, tsentrifuug Eppendorf 580R ja Western blot’i aparatuur Trans-blot SD semi-dry cell). Sisustati töökohad doktorantidele, magistrantidele ja lõputöö kirjutajatele. Eraldi ruumides asuvad digitaalsete andmetena in vivo materjalide kogud selleks ettevalmistatud ja kaitstud arvutisüsteemis.
1.3 Tunnustused ja muud olulised sündmused
2008. a alustasime uue magistrikava arendusega, et luua rahvusvaheline e-õppekava Tervishoiu tehnoloogia koostöös Eesti ja välisülikoolidega ning tööstussektori esindajatega. 2008. a pakkus EASi TAK konkursil osalemiseks KMI rühmale koostööd Tartu Ülikool prof. Jaak Vilo juhtimisel. Tänaseks oleme konsortsiumi liige jaanuaris 2009. a esitatud TAK taotluses koos Swedpank’i, Skype’i, Webmedia, Cybernetica jt tööstusettevõtetega. Kliiniliste uuringute-, Kvaliteedi- ja Teadusarendusprojekt klastri loomiseks kutsuti KMI eTervise töögrupp teaduspartneriks, käesolev klastrit rahastas EAS 2008. a eeltaotluse alusel. 2 T&A iseloomustus:
2.1 T&A valdkonnad
Kliiniline meditsiin on valdkond, mis loob kompetentsisilla biomeditsiini ja haiguste kliinilise avaldumise vahel. KMI lisab seni puuduva kompetentsi TTÜ eelisarendatavate valdkondade (keemia- ja biotehnoloogia, biomeditsiini) arendusse, sobitudes “Keemia, biotehnoloogia ja biomeditsiini valdkonna teadus- ja arendustegevuse programmi aastateks 2005−2015” (TTÜ, 2005) seni puuduva lülina.
Teadustegevuse arenduseks oleme taotlenud teemadele aktiivselt rahastust eri allikatest: 2008. aastal viidi läbi kahte ETFi granti (grandihoidjad S. Sergejeva ja K. Prikk), kolme baas-finantseeritavat teemat (teema juhid P. Kogerman ja H. Pohjonen, R. Sepper, Kalev Karu ). Taotlused finantseerimiseks on esitatud EASi Tehnoloogia Arenduse Keskuse finantseerimiseks (Software Technology and Applications Competence Centre (STACC), EASile klastrite moodustamise eeltaotlus (rahuldatud) quality science care cluster (QSCC).
Eelnevaga oleme saanud alustavalt „tuule tiibadesse“, et sulandada arstiteadust Tehnikaülikooli loodusteadustega ja tehnoloogiaga. Tähtis ei ole ainult see, et oleme suutnud lühikese ajaga kaasata akadeemilisse töösse kvalifitseeruvad arstid, vaid ka see, et arstide seas on tõusnud huvi teadustegevuse: on asutud õppima doktorantuuri ja oleme kaasanud lisaks ülikoolis juba töötavatele teadlastele uusi, doktorikraadiga arste. Krooniliste haiguste uurimistöödest võtavad osa Edward Laane (MD, PhD), Triine Annus (MD, PhD). Dr Ave Minajeva (MD, PhD) töötab KMIis alates 1.09.08 patoloogia dotsendina. T&A valdkonnad:
• Astma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tekke ja arengu põhjused.
Causes and development of asthma and chronic obstructive lung disease. Teadussuuna juht prof. Ruth Sepper.
• Vaskulaarsete ja metaboolsete haiguste uurimine, sh eluviisist tingitud
haiguste, nagu ateroskleroos ja diabeet põhjuste uurimine. Research of vasculatory and metabolic diseases, including causes of lifestyle conditioned diseases like atheroschlerosis and diabetes. Teadussuuna juht Toivo Laks.
• Onkoloogia ja hematoloogia teadussuund, kasvajate onkobioloogia ja
rinnavähi diagnostika projektid. Oncology and hematology subject field, programmes including oncobiology of tumors and breast cancer diagnostics. Teadussuuna juhid Priit Kogerman ja Vahur Valvere.
• E-tervise teadussuund (E-health), mida juhib rahvusvaheline teadlaskond,
kuhu kuuluvad Tallinna ja Helsingi Tehnikaülikooli dotsent Hanna Pohjonen, teadur Kalev Karu ja doktorant Peeter Ross. 2008. a lisandus e-tervise valdkonda projekt “Digitaliseeritud tervishoiu andmevahetus-süsteemi mõjude hindamise
Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassaga”.
2.2 T&A teemad ja projektid
Põhite TTÜ Vastutav Seotus ema kood täitja Teema/ projekti nimetus Liik põhiteemaga kood Sonic hedgehog’i ja tema agonisti toime HTM:baasfinantseerimisest Seotud
Pri t Kogerman taiskasvanud roti hipokampuse
neurogeneesile 2008-2009 Uued markerid vähi diagnostikas ja
Pri t Kogerman prognostikas: kasvajaseoselised
signaaliraja komponendid Rakumembraan-seonduv kol agenaas-2 regulatsioon mõjutab kroonilise põletiku
astma korral A randomised, double-blind, placebo-controlled study to investigate the safety and tolerability of inhaled GSK256066 in mild to moderate COPD versus Placebo in Patients with COPD
Rinnavähi uute diagnostiliste ja prognostiliste biomarkerite leidmine ja
kli niline valideerimine onkospetsi filist
ravi saavatel II-III st. rinnavähihaigetel Uued markerid vähi diagnostikas ja prognostikas: kasvajaseoselised
signaaliraja komponendid Mitmekeskuseline juhuvalikupõhine III faasi katseline võrdlev uurimus Docetaxel'ist koos Doxorubicin'i ja Cyclophosphamide'iga(TAC), vastandina Doxorubicin'le ja
Docetaxel'iga/AC-T/), kui täiendav ravi
kirurgiliselt ravitavatel HER2/neu negatiivsetel, kaenlaaluste lümfisõlmede siiretega rinnavähi patsientidel. Mitmekeskuseline juhuvalikupõhine III faasi katseline võrdlev uurimus : Doxorubicin ja Cyclophosphamide koos järgneva Docetaxel'ga(AC---T); Doxorubicin ja Cyclophosphamide koos järgnevate Docetaxe'i ja
Trastuzumab(TCH) positi vsete ja kõrge riskiastmega negatiivsete kaenlaaluste lümfisõlmedega HER2/neu geenimutatsiooniga kirurgiliselt ravitavate rinnavähipatsientide täiendavas ravis
Topeltpime platseebokontrol itud CYT003-QbG10 ravimiannuse leidmise
täiskasvanud patsientidel 2008-2009 The ICT/PSP European Community MonitorING) R-Bay project. EU-funded market validation project under the eTEN programme. Projekt uurib e-radioloogia
rakendamisvõimalusi Euroopa Liidus Eeluuring „Arsti mobiilne töökoht". Projekti üldiseks eesmärgiks on välja töötada arsti mobiilse töökoha
meditsi nisektori efekti vsemaks ja aitab
kaasa täisdigitaalsete süsteemide juurutamisel „Ri gi, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute strateegilise juhtimissuutlikkuse tõstmine" alameetmed „Strateegilise juhtimissuutlikkuse arendamine" ja
tellitud projekt: „Tervishoiu digitaliseeritud andmevahetus-süsteemi mõjude hindamise metoodika väljatöötamine Eestis" Müokardi nfarkti haigestumus ja
suremus Tallinna tööealise elanikkonna Siseriiklik:muu avalik sektor põhiteemaga
An observational study of patient cohort who previously received long-term treatment with pioglitazone in addition to existing antidiabetic medication (PROACTIVE/Prospective pioglitazone trial in macrovascular event/Observational Study) Reduction of events with darbepoetin alfa in heart failure trial (RED-HF Trial) Verlakant prevention of atrial fibrillation recurrence post-conversation study Achieving lipid goals with rosuvastatin compared with simvastatin in high risk patients in real clinical practice: a randomized, open-label, parallel-group, multi-center study: the DISCOVERY-Beta study Genetics of acute myocardial infarction, hypertension and type 2 diabetes - a collaborative multicentre study GEN-
E-rakenduse loomine kompetentsitoe pakkumiseks kli nilises ravitöös.
Bronhide hüpersekretsiooni pärssimise võimalustest kroonilise obstrukti vse
tingitud krooniliste haiguste teke, areng ja võimalused regulatsiooniks” osatöö)
2.3 Teadustulemuste publitseerimine
1. Ajakirja-artikkel
1.1
1. Dank M, Zaluski J, Barone C, Valvere V, Yalcin S, Peschel C, Wenczl M, Goker E, Cisar L, Wang K, Bugat R. Randomized phase III study comparing irinotecan combined with 5-fluorouracil and folinic acid to cisplatin combined with 5-fluorouracil in chemotherapy naive patients with advanced adenocarcinoma of the stomach or esophagogastric junctionAnn Oncol. 2008; 19(8):1450-7 2. Laks, T.; Keba, E.; Leiner, M.; Merilind, E.; Petersen, M.; Reinmets, S.; Väli, S.; Sööt, T.; Otter, K. (2008). Achieving lipid goals with rosuvastatin compared with simvastatin in high risk patients in real clinical practice: a randomized, open-label, parallel-group, multi-center study. the DISCOVERY- Beta study. Vascular Health and Risk Management, 4(4, 6), 1147 - 1156. 1.3 3. Sepper, R.; Alas, R. (2008). Role of politics in public sector organizational change. Journal of Business Economics and Management, 9, 13 - 23.
1.Minajeva, Ave (2008). Munasarja kilpnäärmekasvaja. Lege Artis, 77, 17 2.Minajeva, Ave (2008). Jämesoole polüübid ja adenoomid. Lege Artis, 10 - 11. 3. Minajeva, Ave (2008). Barretti söögitoru. Lege Artis, 25. 4. Minajeva, Ave (2008). Munajuharasedus. Lege Artis, 38. 5. Peeter, Ross. Teleradioloogia hetkeseis ja võimalused; Eesti Arst 2008; 87(10):731−732 6. Peeter, Ross Activities of the Estonian Society of Radiology; Eesti Arst 2008; 87(10 Lisa): 693-728 (700-702)
3. Kogumiku-artikkel/peatükk raamatus/kogumikus 3.2
1. Marran, S.; Vanakesa, T.; Sepper, R. (2008). Retrospective Study of 5-year Experience with Implanting Polyflex Airway Stents in Estonia. In: 15th World Congress for Bronchology - WCB and 15th World Congress for
Bronchoesophagology - WCBE: Proceedings: Tokyo (Japan), March 30 - April 2, 2008. (Toim.) Kato, H.; Kohno, N.; Tsuboi, M.; Ohira, T.; Shiotani, A., 2008, 237 - 242.
5. Publitseeritud konverentsiteesid 5.1
1. Laks, T; Keba, E; Leiner, M; Merilind, E; Petersen, M; Reinmets, S; Väli, S; Sööt, T; Otter, K. (2008). Achieving lipid goals with rosuvastatin compared to simvastatin: DISCOVERY-Beta Study. In: Circulation: World Congress of Cardiology, Buenos Aires, 18-21 May, 2008. , 2008, (online May 17, 2008), P302.
1. Peeter Ross, Marko Parve, Tarmo Luumann, Priit Siinmaa, Eola Valdre. Comprehensive view of a medical case is provided for the professionals and patients by seamless integration of electronic health data and images; Eesti Arst 2008; 87(10 Lisa):693-728 (720)
6. Muud publikatsioonid 6.6
1. Minajeva, A. (2008). Peensoolekahjustuse histoloogiline diagnostika tsöliaakia korral. Lege Artis, 76, 29 - 30. 2. Sergejeva, S. (2008). Allergiline astma. Lege Artis, 5 (73), 21 - 24. 3. Laks, T (2008). Hüpertensiooni ja II tüüpi diabeedi koosmõju koronaarhaiguse tekkeriskile. Kommentaar. Lege Artis, 3, 36 - 36
2.4 Järeldoktorid;
2008. aastal ei olnud Kliinilise Meditsiini Instituudis järeldoktoreid
2.5 Teaduskraadide kaitsmine
2008. aastal ei kaitstud Kliinilise Meditsiini Instituudis teaduskraade
2.6 Loodud tööstusomand
2008. aastal ei vormistatud Kliinilise Meditsiini Instituudis tööstusomandeid
2.7 Teadusüritused
Osalemine konverentsidel 2008. aastal: Asutus Nimetus Liik Aeg Koht Tase Tehtud ettekanded
Radioloogi vaatevinkel Using a single HIS and PACS platform for patient
(S. Marran, R. Sepper) 15th Word congress for bronchology (WCB) and 15th World
Argentina Rahvusvaheline DISCOVERY-Beta Study
Rahvusvaheline COPD of COPD signs 1) Internet EHR and Nationwide PACS: eHealth projects from
2008. aastal korraldas KMI järgmised seminarid:
Hinnanguline Osalenud Asutus Nimetus Liik Aeg Koht Tase osavõtjate arv riikide arv
PENGi meetodi rakendamine Eesti e-tervise platvormi
tulemuslikkuse hindamiseks; I seminar PENGi meetodi rakendamine Eesti e-tervise platvormi
tulemuslikkuse hindamiseks; II seminar PENGi meetodi rakendamine Eesti e-tervise platvormi
tulemuslikkuse hindamiseks; III seminar PENGi meetodi rakendamine Eesti e-tervise platvormi
tulemuslikkuse hindamiseks; IV seminar Laiendatud laboriseminarid; I
2.8 Individuaalsed toetused
2008. a Saadi KMIis järgmised individuaalsed toetused Toetuse/ Maht Otstarve Teema Asutus Isik stipendiu Organisatsioon Riik Aeg (eesmärk) kood mi nimetus
seminar for women Scientists' Osalimiseks
and 15 th World Congress for Bronchoesophagology
2.9 Õppe-arendustegevus
Varasema osalemisega matemaatika-loodusteaduskonna keemia- ja geenitehnoloogia õppekavades nii bakalaureuse, magistri kui ka doktoriõppes (kokku 11 õppeaine õpetamisel) alustasime 2008. a uue rahvusvahelise õppekava ettevalmistamist Tervishoiu tehnoloogiast. Õppekava arendustegevusest võtavad osa Helsingi Tehnikaülikool, Karolinska Instituut ja Tartu Ülikool. Õppekava alusel alustatakse vastuvõttu 2009. a sügisel. 3 Teaduskorralduslik tegevus
Akadeemilise personali teaduskorralduslik tegevus 2008. aastal:
Isik Asutus Nimetus (organisatsioonide,komisjonide jm Tegevus Tase
Marie Curie Individual fellowships, Panel Life, FP7 Ekspert
Tartu Ülikooli pulmonoloogia residentuuri
European Academy of Al ergy and Clinical
Ajakiri Cellular and Molecular Life Sciences
The American Academy of Allergy, Asthma &
Eesti Immunoloogide ja Al ergoloogide Selts
Anesthesia, American Heart Association and
Council of Clinical Cardiology, American Heart
Association and American Stroke Association
World Heart Federation, Epidemiology and
Eesti Kardioloogide Seltsi südamepuudulikkuse
Pri t Kogerman Kli nilise Meditsiini Instituut
Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna onkoloogia
Euroopa Meditsi nilise Onkoloogia Ühing (ESMO) Li ge
4 Muud teabesiirde vormid; Muud teabesiirde vormid (v.a konverentsid) 2008. a. Isik Ametikoht Eesmärk Ülikool/organisatsioon Riik Aeg Kestvus 5 Õppe-, teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri väljaarendamine; Infrastruktuuri uuendamine 2008. aastal (tuhandetes kroonides) Seadme IT Asutus Seade RE/REV Allikas maksumus maksumus
3 x Sülearvuti ESPRIMO mobile U9200/T5450
Western blot’i aparatuur Trans-blot SD semi-dry
KMI Rakubioloogia labori väljaehitamine
KMI kodulehekülje valmimine www.ttu.kmi.ee
6 Kokkuvõttev osa, sh enesehinnang struktuuriüksuse/asutuse T&A-le
T&A tegevuse kõige olulisemaks nurgakiviks on meie instituudile koostöö keemia, biotehnoloogia ja biomeditsiini valdkonnaga nii TTÜs kui ka väljaspool Eestit. TTÜ raames toimiv hea koostöö Geenitehnoloogia ja Keemia Instituutidega, lisaks varasemale nüüd ka 2007. a loodud ISBKga (juhataja prof. Madis Metsis) matemaatika-loodusteaduskonnast. KMI arengukava nurgakivideks aastateks 2007−2015 on ”Keemia, biotehnoloogia ja biomeditsiini valdkonna teadus- ja arendustegevuse programm aastateks 2005−2015”, (TTÜ, 2005) ja tervishoiusektori
poolelt tervise infosüsteemi reguleerivad seadusandlikud aktid, mille alusel on kujunenud KMI teadussuunad ja strateegilised koostööpartnerid. Instituudi lähipaiknemine teiste TTÜ T&A keskustega, eelkõige GTI ja Keemiainstituudi, ISBK ning VTAKiga on t&a alustalaks. Nimetatud struktuuridega jagatakse ühist:
1. teadusinfrastruktuuri Loodusteaduste majas (Akadeemia tee 15) ja ISBK
3. bio- ja kliinilise meditsiini teadussuhtluse süsteemi.
Teadusgrupi ja Tallinna haiglate vaheline t&a koostöö on jätkunud ja täienenud eriti eTervise valdkonna tegevustega. Varasema osalemisega matemaatika-loodusteaduskonna keemia- ja geenitehnoloogia õppekavades nii bakalaureuse, magistri kui ka doktoriõppes (kokku 11 õppeaine õpetamisel) alustasime 2008. a uue rahvusvahelise õppekava ettevalmistamist tervishoiu tehnoloogiast. Õppekava arendustegevusest võtavad osa Helsingi Tehnikaülikool, Karolinska Instituut ja Tartu Ülikool. Õppekava alusel alustatakse vastuvõttu 2009. a sügisel. 2008. a laiendasime ja moderniseerisime KMI rakubioloogia laborit laboripinna renoveerimise ja investeeringutega infrastruktuuri. Valmisid rakukultuuri, histo- ja tsütokeemia ja valgukeemia töökohad koos seni puudunud sisseseadega (CO2 inkubaator, tsentrifuug/vortex multispin, migratsiooni kamber, tsentrifuug Eppendorf 580R ja Western blot’i aparatuur Trans-blot SD semi-dry cell jt). Sisustasime töökohad (nii benchid- laboritööks kui ka kirjatoad) labori personalile. In vivo materjalide kogud korrastasime digitaalsete andmetena selleks ettevalmistatud ja kaitstud arvutisüsteemis. Akadeemiline personal täienes 2008. a kahe olulise töötajaga: teaduspoolele asus täiskohaga teadur Olga Bragina, kes kaitseb doktorikraadi 2009. aastal ja õppe-teaduspoolele dots. Ave Minajeva, MD, PhD. Ave Minajeva täidab tühimiku teadusgrupile võtmetähtsusega teadmistega raku- ja molekulaarbioloogia meetodi kohta, nagu RT-PCR, in situ hübridisatsioon, in vivo rakkude kultiveerimine ja ainulaadsena Eestis konfokaalmikroskoopias kohta koos kliinilise patoloogiaga.
2008. a pakkus EASi TAK konkursil osalemiseks KMI rühmale koostööd Tartu Ülikool prof. Jaak Vilo juhtimisel. Tänaseks oleme konsortsiumi liige jaanuaris 2009. a esitatud TAK taotluses koos Swedpank’i, Skype’i, Webmedia, Cybernetica jt tööstusettevõtetega. Kliiniliste uuringute-, Kvaliteedi- ja Teadusarendusprojekt klastri loomiseks kutsuti KMI eTervise töögrupp teaduspartneriks, käesolevat klastri eeltaotlust rahastab EAS 2008. a, põhitaotluse väljatöötamine jätkub 2009. a.
SPECIAL REPORTS Resources for Evidence-Based Practice, January/February 2004 Carol Sakala Published simultaneously in Journal of Midwifery Comment: Continuous labor support has no and Women’s Health (2004); 49(1). known downsides and can help women have a satis-fying childbirth experience and avoid risks associat-This column highlights new and recently updateded with cesare
Que sabe usted sobre la Gripe A H1N1 Rosana G Corazza Médica Pediatra Especialista en Enfermedades Infecciosas Corporación Médica San Martín La actual gripe está causada por un virus nuevo que es una variante del virus Influenza A H1N1 de origen porcino y que es distinto al virus influenza humano estacional H1N1 que habitualmente afecta a la población durante la época i